Read an article in Estonian about the just transition progress in Ida-Virumaa after the approval of the Territorial Just Transition Plan.
Õlitehase ehituse lõpuleviimine mõjutab oluliselt Ida-Virumaa püüdlusi ja võimalusi minna üle põlevkivijärgsele puhtamale majandamisele, kuna sajad miljonid eurod suunatakse piltlikult öeldes täiesti valesse kohta, kirjutavad Maris Pedaja ja Demy Landson.
Vaatamata Eesti üha ambitsioonikamatele kliimaeesmärkidele, taastuvenergia kiirendamise reformile ja põlevkivi aina madalamale konkurentsivõimele võrreldes taastuvenergiaga, jätkab Eesti Energia sadade miljonite eurode eest saastava õlitehase rajamist Ida-Virumaale, isegi kui selle majanduslik tasuvus on riigikontrolli sõnul kahtluse all ja kliimakahju selgelt olemas.
Rajatava õlitehase heitkogus ületab prognooside kohaselt enam kui kümme protsenti Eesti 2035. aastaks seatud süsinikuheite eesmärgist (kaheksa miljonit tonni), mistõttu sunnib see teisi sektoreid veel enam kärpeid tegema, et jääda lubatud heitepiiridesse.
Prioriteedid vales kohas
Enam kui pool fondi mahust toetab ettevõtluse mitmekesistamist ja teadmusmahukuse suurendamist ning kindlustab enam kui tuhande uue töökoha loomise põlevkivivälistes sektorites. Võrdluseks: majanduslikult kahjumliku ja keskkonda saasatava õlitehasega prognoositakse töökohti vaid 61 inimesele. Õlitehase ehituse lõpuleviimine mõjutab oluliselt regiooni püüdlusi ja võimalusi minna üle põlevkivijärgsele puhtamale majandamisele, kuna sajad miljonid eurod suunatakse piltlikult öeldes täiesti valesse kohta.
Heidetel on kliimamõju ka riigipiiri taga
Isegi kui planeeritavas tehases põlevkivist energiat ei toodeta, siis kohas, kus lõpp-produkti ehk põlevkiviõli põletatakse, on kliimakahju sellegipoolest drastiline. Niisiis ei tasu end eksitada üksnes siseriiklikust statistikast, kui tegemist on piiriülese projektiga. Kompleksloa taotluses esitatud näitajatega töötades on õlitehase süsinikuheide 886 666 tonni CO2 aastas. Realistlikum stsenaarium ütleb aga, et õlitehase enda töötamise ja toodete põletamise süsinikuheide on kokku 1,8 miljonit tonni CO2 ekvivalenti aastas.
Jätkuva kliimakriisi tingimustes ei saa me endale lubada ettevõtmisi, mis võimaldavad siseriikliku heitestatistika lükkamist teiste riikide heidete arvestusse. Põlevkiviõli või teisi fossiilseid kütuseid tootvad riigid peavad arvestama, et meil lasub ühine solidaarne vastutus süsinikuheidet kiiresti kärpida, kuna kliimakriis ei lõppe riigipiiri taga.
Andmed peavad olema avalikult kontrollitavad
Selle aasta kevadel oli Eesti Energia kohustatud esitama Euroopa Liidule kasvuhoonegaaside prognoosid. Keskkonnaministeeriumi sõnul on Eesti Energial küll süsinikuneutraalsuse saavutamise plaan olemas, kuid avalikuks nad seda teha ei soovi.
Keskkonnaühenduste perspektiivist on aga oluline, et igasugune keskkonnainfo oleks avalik ja kontrollitav, eriti arvestades lähitulevikus Euroopa Liidu direktiividest rakenduvaid kohustusi taoliste üleminekuplaanide avaldamiseks. Igati õigustatud on tõstatada küsimus, millisel viisil aitab uus õlitehas ettevõtte süsinikuneutraalsuse saavutamisele kaasa.
Hoolimata avalikkuse kliimamurest, huvist süsinikuneutraalsust saavutada ning Euroopa kliimaseadust täita, on kurtidele kõrvadele kõlanud ka andmekaitse inspektsiooni üleskutse, mis soovitab tungivalt Eesti Energial oma täpsemaid plaane avalikkusega jagada. Andmete läbipaistvus on hea võimalus luua ettevõttel paremat mainet nii laiema avalikkuse kui ka oma koduümbrusest hoolivate kohalike silmis ning näidata eeskuju kliimakuumenemise vastu võitlemisel.
Õlitehase tulevik veel lahti
Selle, kas õlitehas tööle hakkab, otsustab keskkonnaamet, kus menetletakse hetkel kompleksluba. Sellest tulenevalt soovime Eesti Rohelise Liikumise ning ka teiste keskkonnaorganisatsioonide nimel panna otsustajatele südamele, et õlitehase taolised selgelt kliimakahjulikud ettevõtmised ei saa olla enam riigi prioriteediks.
Süsteem, kus erahuvid on üle looduse ja inimeste õigustest, aga kahju kannab ühiskond ühiselt, ei saa jätkuda. Et tagada tulevastele põlvedele elamisväärne elukeskkond ja vabadus elada oma elu enda äranägemise järgi, peame andma kliimamuutuste pidurdamisse senisest ambitsioonikama panuse.
Praegu on selgem kui kunagi varem, et mahukamad investeeringud energiatõhususse, taastuvenergiasse ja energiatootmise hajutamisse on võtmetähendusega puhtama majandamise ja säilenõtkuse tagamisel ning Eesti astub juba olulisi samme õiges suunas – rajatav õlitehas on tõrvatilk meepotis, mis tuleks kiiremas korras ülejäänud meest eraldada.
Original article: Maris Pedaja and Demy Landson: A Just Transition to the Oil Plant | Opinion |